Nagu minister Pakosta viitas, on järjest kasvamas digimaailma ja eelkõige tehisintellekti mõju kodanike põhiõigustele, mille tagamine andmekaitse vaatest on järjest enam liikumas Eesti ametnike ja ettevõte käest globaalsetele tehnoloogiaettevõtetele.
Tehisintellektiga tagame riigi konkurentsivõime
Väljakutse ei ole ainult andmekaitses ja põhiõigustes, vaid tõenäoliselt oleme ületanud punkti, kus masinõpet ja tehisintellekti kasutamata ei ole võimalik riikidel ja ettevõtetel pikaajaliselt konkurentsis püsida. Globaliseerumine ja Eesti kohalik ohupilt eeldavad riigilt kiiremat otsustusprotsessi, eelhoiatussüsteemide kasutust ning suurandmete abil otsuste tegemist, mille puhul on masinõppe ja tehisintellekti kasutamine vältimatud.
Masinõppe ja tehisintellekti kasutamine eeldab märkimisväärseid riist- ja tarkvaralisi ressursse, mille puhul Eesti riik ja ettevõtted ei ole võimelised konkureerima avalikke pilvelahendusi pakkuvate suurettevõtetega, kes investeerivad võimetesse sadu miljardeid eurosid. Tehnoloogia areng selles valdkonnas on nii kiire, et kui täna riigis otsustada tehisintellekti projekti iseseisev elluviimine, siis hankimisele, tarneaegadele ja lahenduste ehitamisele kulub aastaid, mille jooksul on suurettevõtted turule toonud mitu põlvkonda uuemad lahendused.
Hukukindluse tagamiseks vajame digihüpet avalikele pilvelahendustele
Seega on digiriigis kõige ressursiefektiivsem kasutusele võtta avalike pilvede põhised masinõppe ja tehisintellekti lahendused, mis omakorda eeldab riigis avalike pilvelahenduste kasutusele võtmise lävendi võrdsustamist traditsiooniliste serverlahendustega. Just avalike pilvelahenduste kasutuselevõtu kõrge lävendi tõttu (eelkõige keeruline riskihindamine ja oskuste puudumine) paistab Eesti digiriik silma madala avalike pilveteenuste kasutamisega, mistõttu jäävad kasutama funktsionaalsused ja võimalused, millega tagada digiriigi võimete kõrgem efektiivsus, hukukindlus ja turvalisus.
Avalike pilvede kasutuselevõttu toetavad hukukindluse vaatest ka Ukraina sõja järelmid, kus peamisteks sihtmärkideks on kriitiline taristu, mistõttu tagatakse olulist osa Ukraina digiriigist läbi avalike pilveteenuste. Eesti riigisektor kasutab jätkuvalt kümneid erinevaid andmekeskuseid ja serveriruume (millest osasid võib hellitavalt „luuakappideks“ nimetada), mille jätkusuutliku töö tagamine kriisis, rääkimata sõjaajast, on kaheldav.
Seega on Eesti digiriiki hukukindluse ja kriitiliste digivõimete (nt elektrooniline identiteet, TARA-autentimine, X-tee andmevahetus jms) tagamiseks vältimatu avalike pilveteenuste kasutuselevõtmine. Toimiv digiriik on laiapindse riigikaitse osa, mida kiiremini võtame riigivalitsemises omaks avalikud pilveteenused ja maandame nendega seotud riskid, seda keerulisem on murda Eesti riiki ka kineetilises maailmas.
Sealhulgas on avalikud pilveteenused üks osa digiriigi alustaristust, mille konsolideerimisel vabaneb asutustel ja IT-majadel ressurss, et arendada ja toetada igapäevaselt riigile olulisi äriprotsesse ning järjest kasvada probleemina tegeleda taakvara asendamisega. Alustaristu teenuste konsolideerimine ei tähenda ainult tehniliste tegevuste optimeerimist, vaid ka keskset hankimist, kompetentsikeskuste loomist efektiivseks ja turvaliseks kasutamiseks, aga ka paremaid tingimusi lepingute läbirääkimistel.
Tõhus valitsemine algab digipädevatest juhtidest
Kõige eelneva ellu viimiseks on vaja otsustavat juhtimist, lihtne on juhtida headel aegadel piisava raha ja vahenditega, hoopis keerulisem olukorras, kus on vaja optimeerida teenuseid või teenustasemeid ning seejuures saavutada eesmärgid ja täita mõõdikud. Seda enam, kus paljud asutused saavad eesmärgi kärpida järgmiste aastate tegevuskulusid, mille üheks osaks on ka infotehnoloogia ja küberjulgeolek.
Kindlasti vajab parendamist avaliku sektori juhtide võimekus ja oskus suunata oma organisatsiooni tehnoloogiat efektiivselt kasutama ning leida võimalusi protsesse digitaliseerida ja automatiseerida. Viimase osas on kriitiline, et lihtsustataks ka äriprotsessi ennast, mille korraldamine on asutuse juhi ja tema meeskonna ülesanne. Laiem digitaliseerimine ja automatiseerimine omakorda eeldab, et kulud infotehnoloogiale ja küberjulgeolekule tervikuna ei vähene ning neid ka juhitakse targemalt.
Seega muutub veelgi olulisemaks juhtide digipädevuse tõstmine, juhtide endi kohanemine digimuutustega ja vajalike digimuutuste viimine töötajate ja ametnikeni. Kõrgete digioskustega ametkonnaga on võimalik riigil saavutada kulude kokkuhoid ja personaalse riigi eesmärgid, mis ilma uute ja murranguliste tehnoloogiate kasutamiseta ei oleks võimalikud.
Usun, et eelnevalt loetletud põhimõtted – tehisintellekti laialdane rakendamine, avalike pilveteenuste süsteemne kasutuselevõtmine ja juhtide digipädevuse tõstmine – aitavad Eesti digiriigil olla jätkuvalt maailmas esirinnas, aga toovad ka riigile tervikuna kvalitatiivse tõusu teenuste tagamisel, kodanikuga suhtluses ning valmisolekuks võimalikeks kriisideks.
Andri Rebane on Riigi IT Keskuse infoturbeosakonna juhataja. Arvamuslugu on esialgselt avaldatud Delfi Fortes 24. juulil 2024.
