“Oleme valmis digipöördeks 2.0, mille eesmärk on üles ehitada personaalne digiriik. See on riik, mis tuleb inimese juurde ise kui selleks on õige aeg. Inimese kui kodaniku või inimese kui ettevõtja juurde,” selgitas ametiaja suurimaid eesmärke vastne majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Ta lisas, et inimesed ei peaks muretsema sellepärast, kuidas infot kätte saada, vaid see peaks nendeni ise jõudma.
“Tahame luua lahenduse, mis saadaks inimestele teateid kui juhiload hakkavad aeguma, dokumendid vajavad allkirju või toetused kättesaamist,” rääkis Riisalo, rõhutades, et Riigipilvel on nende eesmärkideni jõudmisel fundamentaalne roll.
Riigipilvel on alates veebruarist ka uus iseteeninduskeskkond. “Keskkonnal on uus kujundus, kus on muu hulgas näiteks fikseeritud menüü, lemmiku tugi või tumeda teema võimalus. Funktsionaalsuse poolest uuenes front end, lisati otsing, tehti navigatsiooni opereerimine, lisati statistika ülevaade, uuendati juhendid ja palju muudki,” loetles Riigipilve juht Taavi Viilukas.
“Mis puudutab Riigipilv 2.0 arendust, siis sellest saab pilve uus nägu. 2.0 versiooniga tuleb juurde oluliselt funktsionaalsust, kus kõik on koodipõhine,” rääkis Viilukas kaasaegsest lahendusest. ”Esimene versioon peab kinni olema juba 2025. aasta märtsiks ja seetõttu käivad tööd uue lahenduse suunas hoogsalt,” ütles ta.
Riigipilve infopäeval astusid lisaks RITi ekspertidele partneritena üles ka RIA, Storadera, OpenNode, Telia Eesti ja ByteLife Solutions esindajad.
Järgmine Eesti Riigipilve infopäev toimub 2024. aastal.
Üritus on järelvaadatav SIIT.
Sündmust kaasrahastati Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Toetuse eesmärk on digiriigi alusbaasi kindlustamine, digiriigi arenguhüpete hoogustumine ning küberruumi turvalisuse tagamine.
