„Kuigi mõned suuremad asutused on juba avaliku pilve lahendusi varem katsetanud, on see seni nõudnud keerukaid hankeid ja põhjalikke analüüse. Nüüd astub RIT mängu, pakkudes tsentraliseeritud tuge avalike pilvedega liitumisel, mis vabastab riigiasutused ajamahukast eeltööst ja hankeprotsessidest. Lisaks hoolitseme kasutajate baasturvalisuse eest,” selgitas Ergo Tars, Riigi IT Keskuse direktor.
RITi riigipilvetalituse projektijuhi Siim Vene sõnul pakuvad avalikud pilvteenused sarnaselt riigipilvele asutustele paindlikkust, võimaldades teenuseid kasutada täpselt vastavalt vajadusele, ilma suurte alginvesteeringuteta. „Avalike pilvede kasutamine võimaldab pääseda ligi ulatuslikele tehnoloogilistele võimalustele, sealhulgas tehisintellekti, analüütikaplatvormide ja pilvepõhiste infrastruktuuriteenuste arendamiseks. Need lahendused on turvalised, paindlikud ja mitmekesised,” selgitas Vene.
Avalikud pilved pakuvad kombinatsiooni kuluefektiivsusest ja ulatuslikust teenusevalikust ning Vene hinnangul on need teenused sageli turvalisemad kui paljud isehallatavad süsteemid. Samas jääb vastutus andmete eest andmete omanikele. „Asutused peavad ise hindama, millised andmed ja teenused on sobivad avalikku pilve viimiseks,” märkis ta.
Ühtlasi tuleb avalike pilvede kasutuselevõtul arvestada, et tundlike andmete töötlemine ja riikliku julgeoleku kaalutlused võivad piirata nende teenuste kasutamist, sel juhul on parim valik riigipilv. Vene sõnul tuleb silmas pidada ka rahvusvaheliste teenusepakkujate õiguslikke ja poliitilisi riske. „Oleme omalt poolt teinud kindlaks, et need vastavad küberturvalisuse standarditele kuid sellegipoolest peame arvestama, et need on USA ettevõtted, millele kehtivad USA seadused,” täpsustas ta.
Teadlikkuse suurendamiseks loodi avalike pilvede klubi
RIT on avalike pilvteenuste edendamiseks loonud avalike pilvede klubi C3 (Clear Cloud Club), mis koondab avaliku sektori IT-esindajaid, arhitekte ja arendajaid. Klubi eesmärk on arendada teadlikkust, jagada kogemusi ning arutada pilvteenuste kasutamise võimalusi ja väljakutseid. „Koostöös tulevad paremini esile huvipakkuvad teemad ja valupunktid, mis aitavad kujundada koolitusvajadusi ja edasisi tegevusi,” selgitas Tars.
Klubi liikmetele pakutakse võimalust kohtuda suurimate pilvteenuse pakkujatega, kes tutvustavad näiteks tehisintellekti ja turvalisuse lahendusi ning avatud pilvepõhiste analüütikaplatvormide võimalusi. Veebruaris kohtutakse Microsoft Azure`iga, paar kuud tagasi õpiti aga tundma AWS Cloud`i.
„Avalike pilvede kasutuselevõtt on Eesti avalikus sektoris alles algusjärgus, kuid võimalused, mida need pakuvad, võivad viia meie IT-lahendused uuele tasemele. RITi eesmärk on luua raamistik, mis toetab kogu avalikku sektorit selles protsessis,” märkis Tars.
Avalikud pilved saavad RITi kaudu avaliku sektori asutustele kättesaadavaks alates veebruarist. Huvi korral palume märku anda [email protected] aadressil.
