RITi konsolideerimistiimi projektijuhi Kristjan Otsa sõnul on uuele ATK-le migreerimine vajalik eelkõige turvalisuse tõttu. “Esmalt kaob pärast üleminekut ära vananenud tarkvara turvarisk, mis paljusid Microsofti tooteid sügisel terendab. Samuti saabuvad värskendused pärast migreerimist automaatselt pilvest, mis tagab, et edaspidi oleks alati paigaldatud kõige turvalisem ja värskeim tarkvaraversioon” ütles ta.
Lisaks kasvab pärast üleminekut nii asutuse enda kui ka RITi efektiivsus. “Asutused saavad hakata kasutada tänapäevaseid töövahendeid, näiteks Sharepointi ühistöölahendusi ja Copiloti AI-funktsioone. Uus ATK on ka standardiseeritud ehk iga asutus on ühtse teenuse peal, mille haldamine on meile oluliselt lihtsam,” rääkis Ots.
Maikuus migreeris RIT uuele arvutitöökohateenusele seni kõige suurema klientasutuse ehk Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Otsa sõnul oli RTK migreerimine eeskujuks ka teistele asutustele, kuidas korraldada üleminekut nii, et kõik töötajad sellega kaasa tuleks. “Inimeste vastuvõtlikkus uuendustele ei juhtu iseenesest. Selleks on vaja, et kõik kasutajad teaksid, mis neid migreerimispäeval ja pärast seda ees ootab. Osalt on see RITi kui IT-partneri ülesanne, kuid teisalt peab ka asutus kaasa mõtlema, kuidas migreerimist kommunikeerida,” ütles ta.
Otsa sõnul olid aga RTK inimesed väga aktiivsed: näiteks korraldati oma töötajatele enne migreerimist mitmeid infopäevi, millega hoiti inimesi pidevalt samas infoväljas. “Kogu migratsiooniprotsess oli nende jaoks justkui IT-teadlikkuse test, millega hinnati, kui paljud kasutajad iga päev IT-lahendustega kokku puutuvad ja kuidas nad pingelistes olukordades toime tulevad. See aitas paremini ette valmistada töötajaid, kelle IT-alased teadmised on tagasihoidlikumad, et ka nemad tunneksid end muutuse ajal toetatult,” sõnas ta.
Palju töötajaid mitmes eri asukohas
RTK migreerimine oli Otsa sõnul väljakutse nii asutuse geograafilise hajutuse kui ka kasutajate arvu tõttu. “Näiteks jõudsime järeldusele, et segaduse vältimiseks konfigureerime võrgu ümber juba päev varem, mitte migreerimispäeval, nagu tavaks on olnud,” ütles ta. “Ühtlasi toimus üleminek paralleelselt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis, mis eeldas RITilt füüsiliselt mitmes eri asukohas kohalolekut ja tavalisest suurema arvu töötajate kaasamist.”
Otsa sõnul oli RTK puhul oluline ka ärirakenduste testimine, kuna asutus vastutab muuhulgas ka 54 000 avaliku sektori töötajale õigeaegse töötasu maksmise eest. “Testimisega saime alustada küll pisut hilja, kuid tänu pea 20 testija intensiivsele kaasamisele jõudsime migreerimispäevaks tagada, et kõik töötab nii nagu peab,” rääkis ta.
„RTK inimesed said migratsioonipäeval väga hästi hakkama,” hindas Ots. „Näiteks oli asutus ise püsti pannud kaks abipunkti, kus aidati oma inimestel haldustarkvara seadistada ja muudele küsimustele vastata. See vähendas migratsioonipäeval RITi koormust ja tegi meie töö oluliselt lihtsamaks.”
RTK järel on plaanis veelgi suuremad organisatsioonid uuele teenusele üle viia, näiteks üle 1300 töötajaga Maksu- ja Tolliamet, mis paikneb samuti üle Eesti. „RTK oli üks tõsisematest proovikividest. Õppetund sellest üleminekust on lihtne: plaan peab olema kindlalt paigas, tuleb varuda aega ja samuti kaasata inimesi,” ütles Ots.
Hetkel kasutab värsket arvutitöökohateenust 40 asutust ja nende 4339 töötajat. Aasta lõpuks viiakse uuele arvutitöökohateenusele üle kõik RITi 70 klientasutust.
