Sisukaid mõttevahetusi täis päeva modereeris RITi direktor Ergo Tars, kes hindab sündmust igati kordaläinuks. “Infopäeva põhieesmärk oli kutsuda kõiki osapooli uue ATK teenuse tuleviku üle sisuliselt ja aktiivselt kaasa mõtlema. Eeskujulik osavõtt, arvukad küsimused ettekannete lõpus ja sisukad mõttearendused töötubades näitasid, et vajalik sünergia edukaks koostööks on olemas ja saame heas tempos eesmärgi suunas edasi liikuda,” ütles ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt rõhutas oma avasõnades ametnike vahelise sisulise koostöö võtmerolli riigile oluliste teenuste välja arendamisel. “Selleks, et ajaga kaasas käia, peame kaasajastama ka tehnoloogiaid ja liikuma maailmatrendiga samas suunas pilvede poole. Kesksete teenuste initsiatiiv tuleneb digiühiskonna arengukavast. Jätkates ühist tegutsemist ja aktiivselt kaasa rääkimist on meil võimalus viia riigile olulised teenused üheskoos täiesti uuele tasemele,” ütles ta.
RITi asedirektor Kairi Rais esitles kesksele ATK teenusele konsolideerimise plaani ning kinnitas, et protsessi kõikides etappides arvestatakse võimalikult palju iga organisatsiooni töökorralduse ja eelkõige lõppkasutaja mugavusega. “Protsessi edukaks sujumiseks on oluline asutustevaheline koostöö, asutuste tahe ja õigeaegne omavaheline infovahetus kuni lõppkasutajani välja,” ütles ta. Eesmärgiks on 2025. aastaks jõuda 15 000 ATK kasutajani.
RITi arvutitöökohateenuste osakonna juhataja Risto Seegel rõhutas, et uue ATK teenuse osutamise põhimõtetes on märksõnadeks turvalisus, kuluefektiivsus, läbipaistvus ja kasutajasõbralikkus. “Kasutaja jaoks muutub tööprofiil senisest veelgi mugavamaks ja kaasaegsemaks, tänapäevases hübriidkontoris töötamist toetavaks,” ütles ta. “Asutuse vaates muudab uus teenus näiteks sujuvamaks uute töötajate liitumise ja asutuse käsutuses olevate varade ülevaate omamise,” lisas Seegel.
RITi finantsjuht Pirgit Lohk juhtis oma ettekandes tähelepanu, et ATK teenuse hinnastamine lähtub tervikliku teenuse põhimõttest ja on üdini läbipaistev. “Suure osa teenuse hinnast moodustab kasutajatoe teenus ning 10% teenuse hinnast moodustavad infoturbe kulud. Käesoleval aastal RITi juhtkonna ja Taani ettevõtte Zangenberg Analytics-i koostöös läbi viidud turul pakutavate teenuste hinnavõrdluse uuring kinnitas, et RITi uus ATK teenus on turuhinnas ja sisaldab sealjuures sisusse süvenedes tegelikult rohkem kui turul pakutavad esmapilgul sarnased erasektori teenused,” märkis ta.
Eesti infoturbestandardi (E-ITS) rakendamise protsessist ülevaate teinud RITi E-ITS koordinaator Taniel Klettenberg nentis, et rakendamise protsessiga on jõutud enam-vähem poole peale. “Näilise turvalisuse asemel tuleb olla turvaline,” ilmestas ta asutuste juhtidele seatud ootuseid E-ITSi rakendamisel.
Päeva informatiivse osa lõpetas RITi infoturbejuht Andri Rebane enim küsimusi pälvinud ettekandega “Kas pilvetöökoht on turvaline?”. “RIT on teinud pilve töökohale väga põhjaliku riskianalüüsi. Kokkuvõttes ei ole võimalik 100% turvalisust kunagi tagada ja pilv toob endaga kaasa uusi ohte, ent samaaegselt pakuvad pilveteenused ka oluliselt rohkem võimalusi turbe haldamiseks ja pikas vaates pakub pilv siiski paremat kasutajakogemust tulevikukindlama tehnoloogiaga. Nii et jah, pilvetöökoht on piisavalt turvaline, et on mõistlik see kasutusele võtta,” kommenteeris Rebane.
Infopäeva teises pooles toimus töötubades diskussioon, kus juba väiksemates gruppides vahetati mõtteid kasutajatoe teenuse tulevikusuundade, riigi arvutitöökoha erilahenduste ja standard teenuste ning asutuste vahelise koostöö jaoks vajalike töövahendite teemadel.
Sündmust kaasrahastatati Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Toetuse eesmärk on digiriigi alusbaasi kindlustamine, digiriigi arenguhüpete hoogustumine ning küberruumi turvalisuse tagamine.
