“Konkurentsis püsimiseks peab vaeva nägema ja tööandjana pidevalt iseendaga tegelema,” nendib Orumaa ja lisab, et selline töö iseendaga on tegelikult väga tervitatav, sest paneb tööturgu inimeste nimel pingutama.
Personalijuht räägib, et väärtuspakkumisi on riigiasutuste puhul kindlasti mitmeid ja eks kõik püüavad viimasel ajal moel või teisel enda atraktiivsust tõsta. “Kes loob uue visuaalse identiteedi, kes osaleb peresõbraliku tööandja märgise taotlemisprotsessis, kes näitab sotsiaalmeedias sisemist töökultuuri. Igal juhul on märgata, et ka riigiasutused tegelevad brändinguga järjest teadlikumalt,” ütleb ta.
Uue organisatsiooni väljakutsed
RITi eripära on kindlasti see, et me oleme endiselt päris värske riigiasutus, mis loodi alles poolteist aastat tagasi. See tähendab, et esimesest päevast on värbamine olnud meil fookuses. “Me oleme kasvav organisatsioon, kuhu liitub kogu aeg uusi inimesi, sest asutuse ülesehitamine toimub etapiviisiliselt mitme aasta vältel,” selgitab Orumaa, miks on tööandja mainega tegelemine nende jaoks hetkel eriliselt oluline.
“Kui asutus ise ei ole veel ühiskonnas tuntud, paneb see inimesed kohati kahtlema selle usaldusväärsuses. Tihti küsitakse, et miks me nii palju värbame. Aktiivsel värbamisel võib olla inimeste silmis kohati negatiivne kuvand – kui kogu aeg värvatakse, äkki siis inimesed ei püsi seal? Tegelikult on vastupidi – tööjõu voolavus on väga väike ja tundub, et meie inimesed naudivad tööd RITis. Kuid kuna me pidevalt kasvame, on tööjõudu lihtsalt kogu aeg juurde vaja,” selgitab Orumaa ja ütleb, et see on ka põhjus, miks RIT on väga teadlikult tegelenud näiteks tööandja brändingu küsimustega.
“Usun siiski, et välimisest kuvandist on palju olulisem see, mis toimub asutuse sees – milline on organisatsioonikultuur, kuidas inimesi juhitakse ja neid arendatakse. Ja lõpuks, kuidas inimesed ennast organisatsioonis töötades tunnevad. Kõige parem bränding on ju teadupärast see, mida räägib oma tuttavatele, sõpradele ja pereliikmetele sinu organisatsiooni töötaja ise.”
Sisemine missioonitunne kui võtmekoht
Tööle kandideerija vaates on tööturg üks ja sama ning parameetrid, mille alusel töökohta valitakse, üldjuhul samad. “Julgen öelda, et meil RITis töötavad suuresti inimesed, kellel on lisaks valdkondlikule kompetentsile ka tugev missioonitunne ja kes tahavad päriselt suuri asju ära teha, kellel on süda ja mõistus mõlemad õigel koha. Inimesed ajavad meil uhkusega Eesti asja ja suuri projekte, mida ellu viia, on riigisektoris tõesti palju – tööülesannetel on oluline roll riigi toimivuse ja püsivuse tagamisel. See on üks väga olulisi põhjusi, miks inimesed meieni jõuavad. Meie hoiame üleval digiriigi vundamenti ja kui me ei saa oma tööga hakkama, siis on ülejäänud riigiasutustel väga keeruline oma põhitööd teha.”
“See, et palgad on erasektoris kõrgemad, on kõigile teada, aga ainult töötasu ja tööõnne vahele ei saa tänapäeval võrdusmärk paigutada. Inimesed hindavad palju muudki: paindlikkust, töö sisu ja mastaapsust, töö tähendust ja selle mõju ühiskonnale laiemalt, kollektiivi ja töötingimusi, ning loomulikult juhtide kvaliteeti ja seda, et neid tööl väärtustatakse ja aktsepteeritakse sellistena, nagu nad on. Riiki jõuavad ja jäävad üldjuhul need, kellel on lisaks isiklikele erialastele ambitsioonidele ka mingi X-faktor või südamesoov riigi hüvangusse ja arengusse panustada,” ütleb ta.
Järelkasvu planeerimine tuleb integreerida organisatsioonikultuuri
Järelkasvu tagamiseks tuleb teadupärast mõelda ka noortele. “See on oluline juba mitmekesise organisatsioonikultuuri tõttu – kui me tahame, et valitseks vanuseline tasakaal, siis peame sellega tegelema. Kui noor inimene tuleb meie juurde praktikale, siis räägime alati, et meie juures on võimalik areneda. Tahame noore inimese jaoks olla eelkõige hüppelauaks avaliku sektori ITsse. Me kindlasti ei hoia kedagi enda juures kinni. Kui inimene tunneb, et on oma soovitud oskused ja teadmised meil omandanud, siis soovime talle südamest “tuult tiibadesse” ja edu uutes väljakutsetes. Samas oleme alati avatud pakkuma tööd praktikantidele, kui näeme, et inimene on ennast praktikaperioodi jooksul tõestanud,” ütleb ta.
“Riigitöö on küll pealtnäha konservatiivne, aga lõpuks on kõik kinni juhtimises – kui me suudame rakendada kaasaegseid juhtimispraktikaid ja muuta organisatsioonikultuuri inimestele meeldivaks, püsime ka võileivaautomaatideta edukas konkurentsis,“ ütleb personalijuht lõpetuseks.
