Töörühma ülesandeks on analüüsida kutsestandardit, selle muutmise vajadust ning vajadusel seda ka muuta. “Me anname tagasisidet, milliseid teadmisi ja oskusi selle eriala lõpetajad peaksid tööturule sisenemiseks omandama,” rääkis Eljas.
Eljasel on selle eriala õpilastega hulgaliselt kogemusi. “Aastate jooksul olen mitmeid erinevate kutsekoolide õpilasi praktikale võtnud ning paljud neist on hiljem ka meile tööle tulnud. Õpilased on väga tublid olnud ja kutsestandardi uuendamisega tagame, et nõudmised ei jääks ajale jalgu,” lisas ta.
“RITi kasutajatoeosakonnas on tööl erinevate kutsehariduskeskuste tase 4 lõpetanuid, pakkudes kasutajatoe teenust riigitöötajatele. IT-süsteemide nooremspetsialiste on tööle asunud ka IT-hooldusspetsialistidena ning on juba ka neid spetsialiste, kes asutuse sees edasi arenenud järgmistele IT-positsioonidele,” toob Eljas näiteid töökohtadest, kus selle kutse saanud inimesed sageli oma teadmisi ja oskusi rakendama asuvad.
“Töörühmas osalemine annab suurepärase võimaluse panustada valdkonna töötajate konkurentsivõime tõstmisesse – saame aidata luua eeldused, et kutsealasele tegevusele suunatud õppe sisu ja kvaliteet vastaks tööturul nõutavale,” kinnitas RITi kasutajatoetalituse juhataja.
“Kutseõpe käib alati koos töökogemusega – seega on oluline, et õppimine ja töötamine täiendaksid teineteist,” ütles Eljas. “RITis käivad samuti igal aastal kümned praktikandid ning rõõm on näha, et nii mõnestki saavad tulevikus meie tublid kolleegid,” rõõmustas ta.
RITi personaliosakonna juhataja Elina Orumaa sõnul annab praktikantide oskuste, hoiakute ja suhtumise vaatlemine ning hindamine asutusele ühelt poolt hea võimaluse leida omale uusi töötajaid, teisalt pakub see praktikantidele endile kindlustunnet, et õpitav eriala ja omandatavad oskused on tõesti see, mida nad tulevikus teha tahavad. “RITis või mõnes teises riigi IT-majas praktika läbimine annab noorele esmase kokkupuute ja sissevaate ka avaliku sektori IT-sse ning aitab tal valideerida oma eelistust era- või avaliku sektori kasuks,” lisas Orumaa.
Kutsestandard kehtib viis aastat ja iga viie aasta tagant analüüsitakse selle muutmise vajadust. Uus kutsestandard hakkab kehtima selle aasta oktoobris ning seda kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. IT-süsteemide nooremspetsialisti kutse kirjeldamise aluseks on Euroopa IT-kompetentside raamistik (e-CF). Antud kutsestandard on kutseõppe õppekavade ja töömaailma kutse andmise aluseks.
Kutsestandardi väljatöötamise töörühmas osalevad lisaks Riigi IT Keskusele veel Kutsekoda SA, Telia Eesti AS, Arvuti Traumapunkt OÜ/ VOCO, Baltic Computer Systems AS, BCS Koolitus AS (tase 4 eksamineerija ning tunnistuse välja andja) ja Tartu Rakenduslik Kolledž.
