Kõigepealt inimesed, siis eesmärgid
Meeskonna tuumik on koos. Oleme teinud kokkulepped Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) osakonnajuhtidega ning värvanud väljast kasutajatoe juhi ja infoturbejuhi, samuti liitub meiega Riigipilve meeskond ning kõik nad stardivad RITi ridades alates märtsis. Sellega algab meie jaoks järgmine ajajärk, sest kõik haldusrutiinid on vaja kiiresti toimima saada ning samas üles ehitada ka uusi teenuseid. Terve aasta saab seega olema suur õppimise ja loomise aasta.
Meeskonna moodustamist võib kahtlemata nimetada esimese kahe kuu suurimaks töövõiduks, sest ilma inimesteta ei saavuta ühtegi sisulist eesmärki. Inimeste leidmine on alati väljakutse – seda nii siis, kui kandidaate on väga palju, aga ka siis, kui kandidaate on vähe. Töö inimeste leidmisel on intensiivne ja pinev. Mul on hea meel, et juba jaanuarist liitus meie meeskonnaga personalijuht. Tänu temale saame värbamist puudutavates küsimustes teha tööd tandemina, lisaks toetavad ületulevate meeskondade juhid. Meie jaoks on kindlasti oluline kandidaatide oskuste- ja teadmiste pagas, aga vähem oluline pole ka see, kuidas kandidaat inimesena meie tiimi sobib.
Usun, et organisatsioonikultuur on juhi nägu, aga rohkem siiski nende inimeste nägu, kes organisatsioonis töötavad ja selle kultuuri loovad. Väärtustan ise juhina avatust ja koostööd ning soovin olla iga päev ka endale heaks eeskujuks. Pean oluliseks, et RITis oleks hea koostööõhkkond ja usalduslikud suhted. Et meil oleks võimalus ja julgus eksida ning katsetada uusi asju.
Oleme lähedal
2022. aasta lõpuks võiks meil olla suurusjärgus 100 inimest. 2024. aastal juba ligikaudu 200. Üle Eesti tegutseme juba sellel aastal. Kui oleme kogu riigi valitsemisalad ja ministeeriumid ära konsolideerinud, jääb RITi inimeste arv alla 500 piiri. Täpne number selgub järgmiste aastate jooksul. Kontorid saavad olema erinevates asukohtades, kuna meie kliendid on üle Eesti. Loomulikult soovime olla neile lähedal.
Hetkel veel RITil oma kontorit polegi. Niisamuti nagu meie tuumikuks saab RIKi meeskond, on ka meie algne kontor seal. Siiski on oluline, et leiame endale päris oma kontori, kuna kasvuperspektiiv ei võimalda pikalt paikseks jääda. Teeme Riigi Kinnisvaraga aktiivset koostööd, esimene reaalne võimalus uuele pinnale kolida tekib suve jooksul. Need inimesed, kelle me täna väljast värbame, saavad kontori meie asenduspinnale Lubja tänaval. Need, kes tulevad meile üle, saavad esialgu edasi töötada seal, kus nad täna füüsiliselt paiknevad. Kindlasti on loomulik osa meie töökeskkonnast ka kodukontor, mis võimaldab töösse vaheldust ja paindlikkust tuua.
Pärituules
Esimesel poolaastal hoiame fookuse eelkõige inimestel ja organisatsiooni enda protsessidel: kuidas me asutuse toimima saame ja kuidas juurutame RITi töökultuuri. Oluline on, et suudaksime säilitada selge pea ja töörahu, isegi kui meie ümber iga päev midagi muutub.
Liituvate meeskondade jaoks esimese hooga väga palju muudatusi ei kaasne. Väiksemaid timmimisi siiski – muutuvad meiliaadressid ja õigused tulevad ühest domeenist teise üle. Pisut muutub ka organisatsiooni struktuur, ent püüame tänaseid tööülesandeid muuta nii vähe kui esialgu võimalik. Seda eelkõige seetõttu, et teenuste pakkumine jätkuks ka edaspidi samadel alustel nagu täna ning me ei tekitaks teenustes asjatuid häireid.
Tahame teistest asutustest üle tulevatele töötajatele anda kindlustunde, et oma laual olevaid töid saab edasi teha, lihtsalt suuremalt ja laiemalt. Töötajatel tekib RITis omamoodi tehnoloogiline kogukond ja teadmusbaas, mille pinnalt ka omavahel mõtteid vahetada ja kompetentsi jagada. Usun, et see on suur väärtus, sest kõik seda täna teha ei saa. Ootame väga oma uusi kolleege.
Kui me oma sisemised protsessid paika saame, saame hakata tegelema ka tööprotsesside parandamise ja kvaliteedi tõstmisega. Riigipilve kontekstis on kindlasti juba stardihetkel väljakutse, kuidas see integreerida RITi nii, et see oleks üks alusteenuste loogiline osa.
Aasta teises pooles hakkame ette valmistama järgmiseid kesksetele teenustele üle tulevaid asutusi. Seda plaani saame aga täpsemaks muuta juba siis kui RIKi ja Riigipilve meeskonnad on RITiga liitunud. Tänaste plaanide kohaselt oleme sügisest valmis uusi kliente tervitama. Usun, et see nii ka jääb, kuid kindlaid veksleid anda on vara.
Koostöö erasektoriga
Kõiki teenuseid ei saa riik kindlasti erasektorile osutada anda. ITL-iga (Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit) oleme kohtunud ja teinud esimesi mõtteharjutusi tuleviku koostöö osas. Järgmisel poolaastal oleme ilmselt juba palju teadlikumas positsioonis, et erialaliitudega sisulisi läbirääkimisi pidada. Oleme kokku leppinud, et meie koostöö tulevikus jätkub.
Teine viis erasektori kaasamiseks on läbi kasutajate nõukoja. Seal saab erasektor läbi ITL-i esindaja meie teenustesse ja arengukäiku sõna sekka öelda. Nõukoda hakkab töötama sarnastel põhimõtetel nagu täna on Riigi Tugiteenuste Keskusel.
Perspektiivis
Tänasest aasta edasi vaadates oleme saavutanud esimese küpsustaseme. RITil on oma nägu – oleme kokku leppinud, milline on meie DNA ja väärtused. Need protsessid, mis peavad töötama, töötavadki. Teenustes on saavutatud stabiilsus ning oleme võtnud suuna tehnilisteks arenguhüpeteks. Iga järgmise asutuse liitumisega oleme saanud targemaks, kuidas konsolideerimisi läbi viia. Ja kindlasti on tekkinud juurde vajadusi, millest me veel täna midagi ei tea.
Eelmise aasta lõpus tegi Vabariigi Valitsus otsuse viia riigiasutuste arvutitöökoha- ja serveritaristu teenused üle kesksele korraldusele. Selle otsuse tulemusena loodi 1. detsembril 2021 Riigi IKT Keskus (RIT), mis oli oluline samm digiriigi jätkusuutliku arengu tagamiseks.
