“Milline on Riigipilv 2.0? Mis muutub?" pealkirjaga infopäev algas RIT asedirektori Kairi Raisi avasõnadega, kus ta tõi IT-taristu projektide osas paralleeli Tallinna linnaga, mis ei saa kunagi valmis. Rais pani juhtidele ja tellijatele südamele, et oluline on mõelda äriliselt – kuidas leida tasakaal ja seda kuluteadlikult.
Riigipilve juht Taavi Viilukas andis ülevaate, millised muudatused tulevad kaasa riigipilv 2.0-ga. Samuti kinnitas ta, et beeta testversioon on esimestel asutustel juba kasutusele läinud. Muutumas on andmekeskuste nimetused – vana riigipilv on andmekeskustes Tallinn1 ja Harku1. Uus riigipilv hakkab olema andmekeskustes EE01, EE02, EE03, mis kokku moodustavad Eesti regiooni, mille lisandub ühe andmekeskusega EU regioon. Viilukas andis ülevaate ka uue riigipilve võrkudest ning näitas testide tulemusi, mis kinnitavad, et uus riigipilv on kiirem ja võimekam.
Riigipilve arhitekt Kristjan Kuusk tutvustas uue taristu valikuid ja selgitas, miks just praegune valik tehti. Sealjuures selgitas ta, et taristu valikul analüüsiti põhimõtteliselt kõiki selle sektori teenuseid ning valitud lahendus oli parim.
RIT tehnoloogiaosakonna juhataja Aarne Vasarik andis ülevaate riigipilve teekaardist – selgitas praeguseid etappe ning kinnitas, et käesoleva aasta novembrist kuni tuleva aasta märtsini on migreerimised ja teenusele kolimised täies hoos. Samuti selgitas RIKS kvantside projektijuht Ingrid Linnas kvantside projekti ja selle seost RITi ning riigipilvega. Tänaseks on RIKSi kvantside projekt jõudnud selleni, et riigipilve võrguseadmetele õnnestus kvantvõimekus otsa panna ning seeläbi projekti laiendada, et päris reaalsetes tingimustes oleks võimalik katsetada kvantkindlaid ühendusi.
EU regiooni tooteomanik Jüri Jõemaa tutvustas väljaspool Eestit ehitatavat riigipilve õlga, mille eesmärk on tagada kriitiliste teenuste kättesaadavus ka väljaspool Eesti territooriumit. Tulevikus saavad seda kasutada kõik riigipilve kliendid. Muuhulgas rõhutas Jõemaa, et andmesaatkond ja EU regioon ei ole üks ja sama asi, kuigi nad on mõlemad Luksemburgi andmekeskuse poolt majutatud teenused.
RIT finantsjuht Pirgit Lohk rääkis hinnastamise põhimõtetest ja riigipilve maksumusest. Oma ettekandes jõudis ta võrdluseni, et riigipilv on nagu hotelliäri ning see on mahupõhine teenus – mida rohkem on kliente, seda suurem on tõenäosus teenuse hinda alla tuua. Samuti selgitas ta, et praegune riigipilv on ehitatud nii kuluefektiivselt kui võimalik.
Avalike pilvede projektijuht Siim Vene ettekanne kandis nime "Riigipilv vs avalikud pilved". Sealjuures leidis ta, et neid ei ole mõtet vastandada. Ta selgitas, et RIT on muutumas avalike pilvede kompetentsikeskuseks avalikus sektoris ja võtab Eesti avaliku sektori asutustelt maha kohustuse teha rahvusvahelisi hankeid avalike pilvede soetamiseks. Lisaks selgitas ta avalike pilvede ja riigipilve eripärasid.
RIT teenusejuht Kaupo Laagriküll andis ülevaate RIT poolt pakutavast riigi arvutitöökoha teenusest (ATK) ja selle seosest pilvega. Ta tõi välja, et enamik rakendusi ja andmeid on pilves, mis oma olemuselt teebki ATK pilvepõhiseks lahenduseks ja pakub paremat kasutajamugavust. Riigipilve kasutakse eelkõige lisateenuste pakkumiseks, muul juhul suures osas on kasutusel avalikud pilved.
Riigipilve süsteemiadministraator Marvin Martinson selgitas, kuidas hakkab toimuma virtuaalmasinate/keskkondade migreerimine uude riigipilve. Ta selgitas, et migreerimiseks on erinevad võimalused, mille hulgast klient peab oma vajadustele sobivaima leidma. Martinson rõhutas, et migreerimine on hea võimalus vaadata üle oma taristu, kaasajastada seda kui ka rakendusi – järgmised 5 aastat võiksid seejärel olla muretud.
Riigipilve infopäeva ettekanded on järelvaadatavad SIIN.
Sündmust kaasrahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Toetuse eesmärk on digiriigi alusbaasi kindlustamine, digiriigi arenguhüpete hoogustumine ning küberruumi turvalisuse tagamine.
