RITi valimiste projektijuht Eero Uustalu selgitas, et RITi ülesanne on valimiste ajal tagada jaoskondade tehniline valmisolek. Sinna hulka kuulus tööjaamade ettevalmistamine, süsteemide seadistamine ja ka IT-toe pakkumine kogu valimisperioodi jooksul. „Igas jaoskonnas peavad olema töökorras arvutid, printerid ja triipkoodilugejad ning toimiv ühendus valimiste infosüsteemiga. Meie roll on tagada, et kõik need komponendid toimiksid tõrgeteta ja õigel ajal,“ selgitas Uustalu.
Sel korral hääletati 356 jaoskonnas üle Eesti, kus ligikaudu 3800 jaoskonnaliiget töötas 835 arvutiga. Võrdluseks – kui kõik need 835 kahe sentimeetri paksust arvutit üksteise otsa laduda, moodustuks enam kui 16-meetrine virn, mis võrdub umbes viiekorruselise kortermaja kõrgusega.
Lisaks oli jaoskondades kasutusel veel 126 printerit, 700 triipkoodilugejat ja esmakordselt ka 300 tahvelarvutit, mida rakendati eelhääletamisel kodus hääletajate registreerimiseks. „Tahvelarvutite kasutuselevõtt oli sel aastal meie jaoks uus. Kasutasime neid inimeste valimismärke tegemiseks, kui valija ei saanud minna jaoskonda ja pidi valima kodust või haiglast,” ütles Uustalu.
Ta selgitas, et tahvelarvutid olid seadistatud kioskirežiimile, mis tähendab, et neid sai kasutada vaid kindlal eesmärgil ehk valija tuvastamiseks ja registreerimiseks. Muid veebilehti ega funktsioone tahvelarvutis avada ei saanud. Lisaks oli seadmetel turvalisuse tagamiseks peal nii-öelda lost mode, mis võimaldas vajadusel seadme lukustada või asukohta määrata.
Valimised kui logistiline proovikivi
Enne jaoskondadesse jõudmist testis, kontrollis ja seadistas RIT koostöös partneriga kõik tööjaamad ja lisaseadmed. „Logistiliselt on tegemist mahuka tööga, sest kõik seadmed peavad olema korraga valmis ja jõudma õigel ajal õigesse kohta. Tänu hästi läbi mõeldud töökorraldusele sujus see seekord väga ladusalt,“ märkis Uustalu.
Valimisjaoskondade kohapealse toe eest vastutas Telia ja operatiivset tuge pakkus spetsialistidest koosnev 40-liikmeline üle-eestiline tiim. Uustalu sõnul on selliste teenuste hankimine erasektorist mõistlik, sest RITil endal ei ole nii palju ressurssi, nagu valimiste korraldamine nõuab. „Välise partneri kaasamine võimaldab katta ajutise mahuka vajaduse ja tagada, et suurem tugi oleks ootamatuste korral olemas,“ selgitas ta.
Valimisjaoskondadele tagati tugi nii kohapeal kui ka kaugühenduse kaudu. „Leppisime kokku, et kui midagi valimiseelsel perioodil juhtub, tuleb reageerida viie tunniga ning valimisnädalal kahe tunniga,“ ütles Uustalu. „Lihtsamad tehnilised mured nagu sisselogimise küsimused lahendasime enamasti ise kaugtöö abil. Keerulisemate juhtumite korral, näiteks kui SIM-kaardi pesa arvutil ei toiminud, oli otstarbekam seade kohapeal kiiresti välja vahetada, et jaoskonna töö ei katkeks.“
Kuigi seekordsed kohalikud valimised kulgesid ilma suuremate probleemideta, tõid need kaasa väärtuslikke õppetunde järgmisteks kordadeks. „Kindlasti plaanime pikendada testimise perioodi, et vahendite kontroll ja seadistamine saaksid toimuda veel põhjalikumalt. Mida rohkem saame seadmeid enne valimisperioodi algust reaalses keskkonnas ette testida ja kontrollida, seda kindlam on lõpptulemus,“ ütles Uustalu.
