RITi projektijuhi Kristjan Otsa sõnul ei ole MTA puhul tegemist tavapärase kliendiga. „MTA on asutus, mille töö mõjutab otseselt kogu riigi toimimist, alates maksude kogumisest kuni tollikontrollini. Meile oli algusest peale selge, et üleminek peab olema äärmiselt detailselt ette valmistatud ja riskid maandatud,“ ütles ta.
Uuele arvutitöökohateenusele tuli üle viia ligikaudu 1200 töökohta. MTA tegutseb enam kui 30 asukohas üle Eesti, sealhulgas piiripunktides ja väiksemates teeninduskohtades, mis tähendas, et migratsioon pidi korraga toimima väga erinevates töökeskkondades.
Killustunud lahendusest ühtseks tervikuks
Arvutitöökohateenusele tulles saavad riigitöötajad oma igapäevaseks tööks vajaliku riistvara, tarkvara ja tugiteenused. Teenuse ühe osana annab RIT organisatsioonidele näiteks pilvepõhised Microsofti ühistöövahendid, mis annavad töötajatele võimaluse omavahel koostööd teha, dokumente jagada ja neile ligi pääseda olenemata sellest, mis osakonnas või asukohas nad töötavad.
Otsa sõnul on selline lähenemine eriti oluline suurte ja hajutatud asutuste puhul, kus töövahendid võivad olla killustunud. „Enne migratsiooni kasutas MTA näiteks Teamsi ja Sharepointi juba osaliselt, kuid asutuse sees oli praktika ebaühtlane – mõnes üksuses olid need igapäevased töövahendid, teistes ei kasutatud neid üldse. Uus arvutitöökohateenus aitas töövahendid ühtseks tervikuks tuua, tänu millele on info liikumine kiirem ja koostöö nüüd oluliselt lihtsam,” sõnas ta.
MTA eripära oli ka väga suur ärirakenduste hulk, millest paljud on seotud väliste partnerite, rahvusvaheliste infosüsteemide ja Euroopa Liidu keskkondadega. See tähendas, et iga rakendus tuli eraldi kaardistada ning seejärel põhjalikult läbi testida, et veenduda ligipääsude toimimises ja töökindluse ka uues keskkonnas.
„Testimisperiood kestis ligikaudu kolm kuud ja selle jooksul said MTA töötajad rakendusi ka uues töökeskkonnas reaalselt proovida. See andis kindluse nii meile kui ka kliendile, et üleminekupäeval ei tule ootamatuid üllatusi ja kriitilised süsteemid on juba eelnevalt läbi mängitud,“ selgitas Ots.
Planeerimine tagab edu
Migratsioon ise toimus viie tööpäeva jooksul. Turvalisuse tagamiseks ja töökatkestuste vältimiseks hoiti kogu ülemineku ajal paralleelselt töös kahte võrku.
„See oli teadlik otsus, mis tagas, et ootamatute tõrgete korral ei jääks töö seisma,“ ütles Ots. „Selline lähenemine võimaldas vajadusel kiiresti alternatiivsele lahendusele üle minna ja vähendas riski, et kriitilised teenused katkeksid.“
Otsa sõnul oli peamine õppetund see, et asutuse kommunikatsioonitiim peab olema kaasatud juba projekti algfaasis, kuna töötajatel peab olema varakult selge arusaam, mis ja millal muutub. „Mida varem töötajatele infot jagatakse, seda vähem tekitavad muutused inimestele ebakindlust ja uuendustega tullakse meelsamini kaasa,” ütles ta.
MTA migreerimine annab kindlust ka teistele asutustele, kes alles valmistuvad ATK-le üleminekuks. „Sellise mahu ja vastutusega projekte ei ole palju ja see nõudis kogu organisatsioonilt väga head koostööd. Kui nii suur ja ärikriitiline organisatsioon migreeritakse uuele teenusele ilma tõsiste häirete ja katkestusteta, siis näitab see, et RIT suudab kliente toetada ka kõige keerukamate projektide puhul. Me ei jäta kedagi üksi, oleme kogu protsessi vältel kõrval,“ rõhutas ta.
