Riigi IT Keskuse (RIT) veetava uue ATK kontseptsiooni eesmärk on muuta avaliku sektori töökorraldus tõhusamaks ja turvalisemaks. Lisaks pilvetehnoloogia laiemale rakendamisele antakse teenuse ühe osana organisatsioonidele ka kaasaegsed Microsofti töövahendid, mis toetavad asutustevahelist koostööd ning aitavad vähendada mahukate manustega e-kirjavahetust.
Uuele ATK-le üleminekust on Digigeeniusele rääkinud ka RIT-i direktor Ergo Tars, kes tõi hiljutises intervjuus välja, et võlusid on rohkem kui valusid, ent mõni valu on päris suur. Probleemsemad kohad tekivad tema sõnul just seal, kus on mingil põhjusel jäädud kasutama vana teenust — kõik ei taha minna üle uutele lahendustele isegi siis, kui vana on muutunud ohtlikuks.
70-st RIT-i teenindatavast avaliku sektori asutusest on uuele arvutitöökohale tänaseks üle viidud enam kui 30. Oma kogemusi ülemineku peamistest võludest ja valudest jagavad järgnevalt kolm riigiasutust: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), riigikantselei ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).
Üleminekut juhib asutus ise
MKM oli esimene suurem organisatsioon, kes möödunud suvel uue ATK-ga liitus. Ministeeriumi digimuudatuste juht Kaire Kasearu tõdes, et kuigi RIT toetab üleminekut ja jagab nõuandeid, peab tegelik muutuste juhtimine toimuma migreeruva organisatsiooni sees ning suurem osa ettevalmistustest tuleb asutusel endal ära teha.
Kasearu meenutas, et migratsioonipäeva eel tekitas ministeeriumi töötajate seas ebakindlust nii töökorralduse katkemine kui ka üleminek pilvepõhisele töökorraldusele. Tema sõnul aitas hirme leevendada varajane planeerimine ja selge tegevuskava ning kommunikatsioon.
“Alustasime kaardistamisest ja lähenesime väga süsteemselt. Panime kirja võtmeisikud, millal ja kellele infot migratsioonipäevast saata: mis kell miski algab ja kus töötajad olema peavad,” kirjeldas ta. “Protsessi tegi kergemaks see, et kogu juhtkond oli uuele arvutitöökohateenusele ülemineku juba ära otsustanud. Kuna juhtkond on paadis, jäi meile lihtsalt korraldamise vaev.”
Riigikantselei IT-tiimi juhi Oliver Ojamaa sõnul olid ka nende töötajatel enne märtsikuist migreerimist sarnased hirmud, kuid juba toona oli vajadus uute ühistöövõimaluste järele selge. Hirmude vastu aitas kriisolukordade läbimängimine.
“Tegime juba enne Venemaa võrgust desünkroniseerimist läbi mõtteharjutuse, mille abil said töötajaid pildi ette, kus asuvad kõige olulisemad failid ja kuidas saaks töö jätkuda ka olukorras, kus näiteks internetti enam pole. Migreerimise ajal võtsid inimesed olukorda juba rahulikult ja kõik läks ka õnneks hästi,” kirjeldas ta.
Töö ei lõpe migreerimisega
Üks värskematest uue ATK-ga liitujatest on Riigi Tugiteenuste Keskus, kus migreerimispäev oli alles maikuus. RTK personali- ja haldusosakonna juhataja Heili Susi sõnul ei tohiks põhjaliku ettevalmistustöö kõrval jätta tähelepanuta ka seda, mis saab pärast migreerimist, kuna töötajatel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, et uusi töövahendeid efektiivselt kasutada.
“Kasutajate digipädevus on väga erinev ja saime pärast migratsiooni aru, et vajame töötajate toetamiseks palju rohkem tehnoloogiaalast tuge, kui prognoosisime,” ütles ta. “Uutes arvutites on küll palju kasulikke tööriistu, aga nende kasutamine nõuab harjumist ja uusi teadmisi. Vajame nüüd ka koolitusi, mis aitaks mõista, kuidas konkreetsetes tööülesannetes uusi vahendeid kasutada.”
Ka Kaire Kasearu sõnul ei ole alati garanteeritud, et kõik töötajad uutes tööriistadest ühtmoodi aru saavad. “Näiteks ei ole ka meie jaoks alati selge, mis on Sharepointi puhul RIT-i vastutusala ja mida peaksime ise ministeeriumis järele aitama. Samas ei saagi iga kord RIT-i poole lootusrikkalt vaadata, paljud sammud tuleb ise astuda,” ütles ta. “Heaks näiteks on siin TI-hüpe, kus otsime RIT-iga koostöökohti.”
Kasearu on tulemustega rahul. “Kui keegi tahab kiviaega kinni jääda, siis võib seda teha, aga kui tahame ikkagi riigiüleselt koostööd teha, siis ei ole tegelikult mõtet vastu punnida. Rongis ei pea olema vedur, aga ole vähemalt esimeses vagunis,” lõpetas ta.
Allikas: Geenius DigiPRO, 11.07.25
Artikkel on valminud Pilvepäeva paneeldiskussiooni põhjal, mis on järelvaadatav Riigi IT Keskuse Youtube kanalil
