„Kui peaminister, Riigikantselei või teised RITi kliendid ei saa arvutitöökoha või riigipilve teenuseid tarbida, siis ei saa riik tavapärasel moel toimida ja otsustusprotsess on häiritud,” ütles RITi õppuste koordinaator Teele Sihtmäe. “Kuna riigipilv ja ATK toetuvad mitmele andmekeskusele, millest üks asub ka Eestist väljaspool, on kriisiolukordades tähtis, et teenused suudaksid automaatselt ümber lülituda ja et kasutajatele jääks katkestus kas märkamatuks või võimalikult lühikeseks.”
Õppetunnid meeskonna sees
Õppusel testiti, mis saab riigi IT-teenustest, kui ühes andmekeskuses kaob ootamatult elekter. Õppuse käivitumisel ja andmekeskuse väljalülitamisel oli esialgne tähelepanu suunatud sellele, kuidas süsteemid koormust ümber jaotavad ning kas teised andmekeskused suudavad teenuste osutamise automaatselt üle võtta.
“Pilvepõntsul mängisime läbi nii andmekeskuse töö seiskumise, teenuste ülevõtmise teistes keskustes kui ka hilisema taastumise, et veenduda süsteemide tegelikus töökindluses,” sõnas Sihtmäe.
Esimesed tulemused olid julgustavad: piiratud ressursi korral oli võimalik klientidele lubatud jõudlus tagada ja ümberlülitused toimusid ootuspäraselt. Põhilised õpikohad seevastu puudutasid inimeste kriisikäitumist, kuna ootamatu olukord tõi esile nii otsustusprotsesside kitsaskohad kui ka vajaduse selgema rollijaotuse ja kommunikatsiooni järele.
See oli esimene kord, kui õppusel osalesid kõik RITi töötajad. “Kuna esimest korda käivitus kogu kriisistruktuur, pidid kõik töötajad oma tavapärasest töökorraldusest välja astuma ning astuma rolli, mida nad olid seni näinud vaid paberil. See tekitas elevust ja arusaadavalt ka segadust. Suurim probleem seisnes kommunikatsiooni juhtimises,” märkis Sihtmäe.
Ühtlasi katsetati tema sõnul Pilvepõntsul vahetustega tööd, et jäljendada olukorda, kus kriis kestab pikemalt. “See oli üks kohtadest, kus ilmnesid kõige selgemad õppetunnid – kuidas vältida info kadumist ja tagada, et uude vahetusse saabuv inimene teaks täpselt, millises seisus me parasjagu oleme ja kuidas edasi tegutseda,” kirjeldas Sihtmäe.
Heal tasemel tehniline valmisolek
Õppuse järel koguti nii töötajate kui ka partnerite esmast tagasisidet, mis kinnitas, et Pilvepõnts täitis oma eesmärgi. Õppust jälgisid ja sellesse olid kaasatud ka RITi koostööpartnereid, sealhulgas Riigikantselei ja valitsemisala esindajad, kelle jaoks on RITi töökindlus kriisiolukorras kriitilise tähtsusega.
“Tagasisidest jäi kõlama, et tehniline valmisolek on heal tasemel, kuid oluline on jätkata sisemise kriisikorralduse täpsustamist, et reaalse vajaduse korral oleks otsuste tegemine võimalikult kiire ja selge,” ütles Sihtmäe.
“Me tahame olla kindlad, et kui päriselt peaks tekkima tarvidus kriisistruktuur käivitada, siis suudame seda teha nii, et see oleks meil lihasmälus,” sõnas ta. “Pilvepõnts näitas, et oleme õigel teel.”
