Ajal, mil majanduses pole just parimad ajad ja avalik sektor suures osas kärpekohti otsib, on riigi kulud mõistagi teravdatud tähelepanu all. Samas ei ole riigi IT-investeeringud, eriti küberturvalisuse valdkonnas, hetkel koht, kust raha kokku hoida.
Aasta alguses ületas meedias uudiskünnise, et riigi seitsme IT-asutuse eelarve on alanud aastal kokku 265,5 miljonit eurot. Kümme aastat tagasi kulus nende peale kokku 66 miljonit eurot ehk üle nelja korra vähem. Kuna alanud on riigieelarve läbirääkimised, tuleb rõhutada, et see kasv on praeguses geopoliitilises kontekstis möödapääsmatu.
IT-majade eelarve võib tunduda küll riigiüleste kärbete kontekstis suur, kuid tegelikult on see Eesti riigi infosüsteemide toimimiseks hädavajalik – eriti ajal, mil Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud üle kolme aasta. Ehkki konventsionaalne sõjategevus meie pinnale ei ulatu, on hübriidrünnakud lääneriikide vastu tuntavalt sagenenud. Näitena võib tuua kasvõi erinevate merekaablite lõhkumise.
Samamoodi nagu merealuseid kaableid, peame kaitsma ka infotaristut. See nõuab aga täiendavaid investeeringuid, sest kriitilist infrastruktuuri ja andmeid tuleb kaitsta järjest keerukamate küberohtude eest. Küberturvalisus on valdkond, kus ei tohi sekundikski magama jääda, sest ründajad töötavad pidevalt selle kallal, et uusi nõrkusi leida. Lähiajalugu näitab, et küberhaavatavusi saab sõjaliselt edukalt ära kasutada, näiteks pääses Venemaa täiemahulise sõja esimesel päeval ligi ukrainlaste satelliitsüsteemile.
Õnnestunud küberrünne ei tähenda ainult teenuse töö ajutist lakkamist või andmeleket, vaid mainekahju riigi institutsioonide jaoks. Inimestel tekib pärast intsidente õigustatud küsimus – kuidas saab usaldada asutust, mis ei suuda kaitsta minu andmeid ega tagada oma süsteemide turvalisust, eriti kui tegemist on tundliku teabega?
Usalduse kahanemine ning segaduse külvamine on aga Venemaa otsene huvi, sest see nõrgestab riikide stabiilsust, lõhestab ühiskondi ja muudab lääneriigid vähem suutlikuks reageerida ühiselt geopoliitilistele väljakutsetele.
Pole lihtsalt kulurida
Hea näide on 2007. aasta, mil Venemaa pani Eesti pihta toime ulatusliku küberrünnaku. Ehkki majanduslikult läks see riigile kalliks maksma, ei kaotanud Eesti inimesed usku riigi võimesse selliste rünnakutega toime tulla. NATO strateegilise kommunikatsiooni keskus on hinnanud, et rünnaku ja selle tagajärgede likvideerimine läks maksma üle miljardi euro, kuid valitsuse kiire reageerimine ja teiste riikide toetus hoidis ära ulatusliku usalduse kaotuse avaliku sektori vastu. See näitab selgelt, et küberinvesteeringud ei ole lihtsalt kulurida, vaid strateegiline kaitsemeede.
RITi riigieelarve osa on sel aastal 46,9 miljonit eurot ning võrreldes varasemate aastatega liigub see samamoodi kasvavas trendis. Kasvu taga on teenuste, näiteks uue arvutitöökohateenuse ja Riigipilve väljatöötamine ning riigiasutuste teenusega liitmine. Eelarve kasvab muuhulgas selle tõttu, et ka meie peame jälgima, et turvanõuded oleks tipptasemel.
Aasta alguses esitlesime avalikkusele uuendatud Riigipilve, mis on senisest veelgi turvalisem ja vastab kõrgeimatele infoturbenõuetele. Riigipilv tagab, et avaliku sektori andmeid hoiustatakse ja hallatakse turvalises keskkonnas, mis on täielikult Eesti riigi kontrolli all. See tähendab, et kriisiolukorras saab vajadusel andmeid taastada ja kindlustada, et avalike teenuste töö jätkuks viperusteta. Kui midagi peaks Eesti serveritega juhtuma, siis on ka selles olukorras andmete taastamine võimalik, sest üks neljast Riigipilve serverist asub Eestist väljaspool.
Ka uue arvutitöökohateenuse väljatöötamine ei ole ainult tööriist mugavuse loomiseks, vaid see aitab ühtlustada riigiasutuste IT-infrastruktuuri. See omakorda vähendab killustatust, suurendab süsteemide vastupidavust ja aitab vältida olukordi, kus ründajad leiavad nõrkusi eri süsteemide vahel.
IT-investeeringud, eriti küberturvalisuse ja kriitilise taristu kaitse valdkonnas, on seega strateegiliselt olulised, et vältida majanduslikku kahju ja avaliku usalduse kaotust. Peame IT-investeeringuid käsitlema kui kaitsekulutusi, mis tagavad riigi julgeoleku ja stabiilsuse. Nagu peaminister Michal hiljuti “Esimeses stuudios” ütles: riigi kaitsmisel kompromisse ei tehta.
Arvamuslugu on avaldatud 19.09.2025 Äripäevas.
