„Töökeskkond, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu, aitab kaasa tulemuslikkusele,“ rõhutab Elina Orumaa, RITi personaliosakonna juhataja. Uuringud kinnitavad, et vaimse tervise toetamine töökohal on investeering, mis toob tagasi kuni üheksa korda suurema tulu, tõstes töö produktiivsust ning vähendades haiguspäevi ja läbipõlemist. “See on ka põhjus, miks oleme RITis võtnud eesmärgiks oma kolleegide tervise ja tööõhkkonna hoidmise. Kui inimene tunneb, et tööandja hoolib temast, siis suure tõenäosusega hoolib ta ka tööandjast – panustab ja pühendub,” selgitab Orumaa.
„Tahame, et meie inimesed tunneksid end tööl tasakaalukalt ja kindlalt. Seetõttu panustame palju vaimse tervise toetamisele ja tööstressi ennetamisele. Meie eesmärk on, et kolme aasta pärast kajastuks see ka mõõdetavates tulemustes – töötajad tunnetavad tööstressi madalamana ning saavad selle ärahoidmisega paremini hakkama,“ avab Orumaa märgise taotlemisel valitud fookussuunda.
Teise olulise suunana on RIT laiendanud liikumisvõimalusi töökeskkonnas. „Kui varem keskendusime rohkem võistluslikkusele, siis nüüd soovime pakkuda igaühele sobivat viisi rohkem liikuda – olgu selleks jalutuspause toetav töökeskkond, ühised treeningud või paindlikum töökorraldus,“ selgitab Orumaa. „Liikumine ei ole lihtsalt meie ühine hobi, vaid osa kestlikust ja toetavast töökultuurist, mida me RITis teadlikult kujundame.“
Tähelepanu on vaimsel tervisel
RITi pühendumust vaimse heaolu edendamisele kinnitab ka 2024. aastal saadud vaimse tervise hõbemärgis, mida annab välja Peaasi.ee. See tunnustus omistatakse organisatsioonidele, kes panustavad järjepidevalt töötajate vaimsesse heaolusse ning väärtustavad tervislikku ja toetavat töökeskkonda.
RITi töötajatel on võimalus valida spordikompensatsiooni või tervisekindlustuse vahel, mis katab muuhulgas ka psühholoogiteenuseid. Lisaks on koolitatud üle 10 mentori, kes on valmis kolleege tööalaselt toetama. „Korraldame regulaarselt enesejuhtimise ja vaimse heaolu koolitusi, sealhulgas teadveloleku, stressi-, enese- ja ajajuhtimise teemadel ning jagame regulaarselt ka vaimse tervise hoidmiseks kasulikku teavet,” toob personaliosakonna juhataja näiteid.
Töötajate rahulolu ja töökeskkonna kvaliteeti mõõdetakse RITis igapäevase kraadimistööriista abil ning saadud tagasiside põhjal arendatakse edasisi tegevusi. Lisaks viiakse iga-aastaselt läbi põhjalikum rahulolu- ja pühendumusuuring. „Meie juhtkond panustab aktiivselt terviseedendusse ja osaleb ise heaolualgatustes, et anda eeskuju ning toetada tervislikku ja kestlikku töökultuuri,“ lisab Orumaa. Lihtsa elulise näitena toob ta, et kui keegi kolleegidest või juhtidest soovib teha tööd paindlikumalt õhtutundidel, siis on palutud e-kirjad ajastada hommikule, et mitte tekitada teistele töötajatele põhjendamatut ärevust.
Liikumisvõimalused ja koosveedetud aeg loob lisaväärtust
RITi töökeskkonna mitmekesisust rikastavad meeskonnaüritused ja ühised ettevõtmised. Ühiselt käiakse korv- ja jalgpallimängudel, osaletakse doonorluses ning rahvajooksudel, peetakse lauamänguõhtuid ja külastatakse teatrit, korraldatakse kõnni- või sörkkoosolekuid.
„Positiivne tagasiside on väga oluline – toome töötajate saavutusi esile nii nädalaseminaril kui ka nädalakirjas,“ selgitab Elina Orumaa, RITi personaliosakonna juhataja. „Tunnustamist väärib nii tööalane edu kui ka osalemine spordivõistlusel või mõne ägeda ühisürituse korraldamine.“
Paindlikkus on baastingimus
Tänapäeval peab tööandja olema paindlik. “RIT võimaldab oma töötajatele 35 puhkusepäeva aastas, millele lisanduvad päevad tervise ja eraelu toetamiseks,” sõnab Orumaa ja lisab, et töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine on RITi jaoks prioriteet. “Arvestame, et töö moodustab väga suure osa inimese elust, sestap oleme paindlikud ning loome töö- ja eraelu vahel tasakaalu.”
RIT on pälvinud ka kaugtöö tegija märgise. „See märgis on meile oluline, sest tunnustab meie paindlikku ja töötajasõbralikku töökultuuri. Kaugtöö võimaldab töötajatel hoida meelt värskena ja tööprotsessi sujuvana, vähendab stressi linnaliikluses ning annab rohkem aega iseendale. Samal ajal on oluline, et töötajad oskaksid juhtida oma tegevusi ja ka lõpetada töö õigel ajal. Samuti mõistame, et kaugtöö ei sobi kõigile ja arvestame töötajate erinevaid vajadusi,” rõhutas Orumaa.
Riigi IT Keskusel on kolm tööandja märgist: 2024. aastal pälviti kaugtöö tegija ja vaimset tervist toetava tööandja hõbemärgis, 2025. aastal tunnustati asutust tervist edendava töökoha märgisega.
