Teekond riigisektorisse
Oma karjääri alustas Tender üheksakümnendatel panganduses. Tema esimene tõsisem töökoht oli tarkvaraarendajana tollases Tallinna Pangas, millest hiljem sai osa SEB-st. Pangandusest viis tee edasi Baltikumi suurimasse IT-ettevõttesse MicroLink. Kui Telia hiljem MicroLinki ostis, jätkas ta tööd uue kontserniga liidetud IT-tiimis, aidates kujundada IT-teenuste pakkumist Eesti äriklientidele.
Järgnesid uued väljakutsed tarkvara- ja tooteäris, idufirmas Funderbeam, kus ta töötas keskkonnas, mis nõudis pidevat innovatsiooni ja kiiret skaleerimist. Vahetult enne RITiga liitumist oli ta aga IT-juht Eesti suurimas 3PL logistikaettevõttes Smarten Logistics, kus ta viis lõpule aastatepikkuse infosüsteemide migratsiooni, mis nõudis nii tehnilist järjekindlust kui ka suurt meeskondlikku pingutust.
Kui suurprojekt sai lõpule viidud, otsustas Tender oma järgmiste sammude üle rahulikult järele mõelda. RITi konkursile andis ta ennast ise üles. Tender nägi avalikus sektoris võimalust kasutada oma teadmisi ja süsteemset mõtlemist laiemas mastaabis: kohtades, kus muutus ei puuduta ainult üht ettevõtet, vaid tervet riigi IT-ökosüsteemi. "Mind kõnetas see, et RIT ei ole lihtsalt IT-maja, vaid teenusorganisatsioon, mis aitab teistel avaliku sektori asutustel oma tööd paremini teha,“ sõnab ta.
Inimlikkus ja selgus
Kolmkümmend aastat erasektoris töötanud Tender ütleb, et riigisektorisse tulek ei ole talle kultuurišokina mõjunud. "Suurtes kontsernides on täpselt samamoodi reeglid, piirangud ja eelarve jälgimine," märgib ta. Erinevus on pigem rahastamise, eelarvelise planeerimise ja hangete loogikas.
Töökultuur on teda aga lausa positiivselt üllatanud. "Ma ei ole näinud siin kedagi, kes vastaks stereotüübile, mida riigitöö kohta vahel räägitakse. Pigem on kõik väga motiveeritud ja oma valdkonna tugevad spetsialistid," ütleb ta. RITi tugevuseks peabki Tender seda, et erineva taustaga inimesed on organisatsiooni hästi sulandunud. See näitab, et organisatsioon on suutnud kasvada ja muutuda ilma kultuurilisi pingeid tekitamata.
RITis kogetu on ühtlasi kinnitanud, et tulemused sünnivad koostööst, mitte kontrollist. Ka uus asedirektor ise peab end eelkõige inimlikuks ja süsteemseks juhiks. "Oluline on jõuda tulemusteni koos inimestega, mitte inimeste arvelt," rõhutab ta. Tema hinnangul algab kõik selgitamisest – sellest, et inimesed mõistaksid, miks midagi tehakse. "Kui inimene saab aru, miks midagi on vaja teha, saab ta ise kaasa mõelda ja lahendusi pakkuda."
Sama tähtis on ka usaldus. "Ma usaldan oma inimesi ega pea vajalikuks neid iga päev kontrollida,“ ütleb Tender ja lisab, et juht peaks olema pigem keskkonna looja kui käsuandja – inimene, kes tagab, et teised kolleegid saaksid oma tööd hästi teha. "Kui juhi kalender on hommikust õhtuni koosolekuid täis, siis kipub ta olema pudelikael ja kuskil on probleem,“ muigab ta.
Teenusefilosoofia: olla partner
Tenderi juhtimisviis käib käsikäes teenusefilosoofiaga. Tema jaoks tähendab hea juhtimine selget eesmärki, järjekindlust ja klientide päris vajaduste mõistmist. RITi näeb ta teenusorganisatsioonina, kes peab mõtlema nagu partner, mitte pelgalt standardsete lahenduste pakkuja. Selleks tuleb teenuseid pidevalt arendada ja kohandada klientide muutuvate vajaduste järgi. See tähendab, et ühel teenusel võiks olla erinevaid variante: nagu autol on baasvarustus ja lisad. "Ka ei saa me jääda ootama, et kliendid tulevad ise meie juurde – peame minema ja näitama, mis kasu me toome," ütleb ta.
"Me ei kasva ainult numbrites, vaid ka selles, kuidas oma tööst ja teenustest mõtleme. Efektiivsus tuleb skaleerimisest ja korduskasutusest, mitte kärpimisest," rõhutab Tender.
Süsteemne arendus
Tender räägib IT-projektide juhtimisest sama rahulikult ja süsteemselt nagu inimestest: "Uue idee või projektiga kiputakse tihti üle mõtlema. Lõpuks on see nii suureks paisutatud, et keegi ei jaksa seda enam liigutada." Pigem usub ta etapiviisilisse arengusse: üks eesmärk korraga ja järjekindel tegutsemine.
"Näiteks start-up’is võid rääkida investoritele suurest visioonist, aga klientidele pead pakkuma midagi, mida nad kohe kasutada saavad. Lisaks ei ole mõtet ehitada kosmoselaeva, kui tegelikult on vaja sõita Tallinnast Raplasse," muigab ta.
Sama põhimõtet soovib ta rakendada ka riigisektori projektides: alustada väiksemalt, õppida ja täiustada. "Kui inimesed teavad suunda ja saavad ise kaasa mõelda, liigub organisatsioon edasi," ütleb ta.
Oluline on hoida tasakaalu
RITi tulevikuplaanidest rääkides tuleb Tender tagasi oma põhikreedo juurde: kasvu juures ei tohi ära unustada inimesi, kes neid plaane ellu viivad.
Asedirektor tunnistab, et tema tänased juhtimispõhimõtted ei ole tulnud päris tühja koha pealt: oma karjääri algusaegadest mäletab ta juhte, kellelt õppis, kuidas olla ühtaegu konkreetne ja inimlik. "Näiteks Gunnar Okk õpetas pidama sisukaid koosolekuid,“ meenutab ta, „ja Raivo Varelt õppisin, kui tähtis on sõnumite täpsus.“ Need õppetunnid on teda saatnud tänaseni: olla kohal ja kuulata ning rääkida siis, kui on midagi sisulist öelda.
Töövälisel ajal eelistab Tender tegevusi, mis annavad võimaluse päevastest toimetustest puhata. Üks tema hobidest on vana mööbli restaureerimine. "Kui päevane töö on pigem mõtte- ja jututöö, siis vabal ajal on hea midagi kätega teha,“ selgitab ta. Kodus on Tenderil alati mõni käimasolev projekt, mis nokitsemist vajab. Praegu on pooleli näiteks kiiktooli põhja punumine. "Kasulik projekt – lõpuks saab ju peale ka istuda," naerab ta.
